Minu jaoks läbi ajaloo on ühe suurema muutuse teinud andmekandjad, mis on muutunud praktiliselt kõiges, väljaarvatud selles, et nad hoiavad andmeid digitaalsel kujul. Alustades perfokaartidega, mis loodi kangastelgede juhtimiseks, millelt loeti mustrit kaardil olevate aukude olemasolu või puudumise pealt. Sealt edasi erineva suuruse, mahu ja kiirusega olevad kettad, mis on omakorda suures muutuses olnud (Floppyst kuni Blu-Rayni) ja lõpetades Flash mäluga. Ei hakka nende kohta eraldi täpsemalt kirjutama, sest teemaks on siiski interneti kujunemislugu. Siin kohal võibki tunduda natuke veider kirjutada andemkandjadest kuid minu arvates on internet olnud nende ühes suureks mõjutataks, eriti veel tänapäeval. Tänu sellele on paljud tehnoloogiad ja lahendused päris ära kadunud või kasutatakse vähe. Seda mõjutust on kõige paremini näha muusika- ja filmimaailmas, kus varem kuulati muusikat peamiselt vinüülplaadilt ning hiljem kas kassettidelt või CD-plaatidelt, filmidega sarnane lugu, esilagu VHS kasset ning hiljem juba DVD ja Blu-Ray. Tänapäeval on need kõik kolinud internetti kas siis Steami näol või ostetakse ja laetakse endale arvutisse. Mõlemas kategoorias on väga palju erinevaid teenusepakkujaid, mis teeb valiku väga laiaks, kui võrrelda muusika kuulamist näiteks kasseti pealt. Kui poes ikkagi seda kasseti ei olnud mida oleks soovinud kuulata siis jäigi kuulamata ja tuli oodata millal uuesti müügile tuleb. Kindlasti on ka tänapäeval erinevaid muresid selle koha pealt, mis tiirlevad põhiliselt litsentside ümber kuid see on ka teema mõneks teiseks korraks. 

Vinüülplaat

Spotify

    

    Siit edasi minnes asi mis tuli ning jäi ja ilmselt mingil määral jääbki kestma on WWW - World Wide Web. Mida siis kasutatakse internetis ringi liikumiseks. Idee pärineb juba 1960dest aastadest, project nimega "Hypertext Editing System" (HES). WWW tekkimisega sai võimalikuks interneti laialdane levik, mis andis võimaluse kasutajatel lihtsamini ja mugavalt suhelda/teha päringuid arvutidesse/serveritesse mis võisid asuda kas või teisel pool maakera. Osaliselt kolitakse WWW pealt ära, näiteks telefoni äpid, mis paljudel juhtudel teevad täpselt sama asja aga teises variandis ja need on üldiselt seotud mingisuguse konkreetse teenuse või asjaga. Juttu on olnud Web3 või Web3.0, mis võiks tulevikus just kui WWW asendaja olla kuid hetkel jääb veel selgusetuks, et mis tegelane see üldse on või milleks see tegelane saada tahab.

Kasutatud kirjandus:

https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA

https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_hard_disk_drives

https://en.wikipedia.org/wiki/World_Wide_Web

Pildid pärinevad Google (https://www.google.com/) piltide otsingust.